Tsaukii :)

Ma tean, et ma pole ammu kirjutanud midagi siia, sorri tõesti neile, kes huviga loevad(vaevalt neid palju on 5-10 ma arvan) :D Ma tõesti hetkel ei viitsi terve nädala asjadest kirjutada siia, aga lühidalt passisin kodus,käisin Plaanil ja Ave sünnal, olete rahul? :D Okei , kirjutan oma eilsest ja tänasest(hetkel poolikust) päevast. Eile hommikul ärkasin üles sõnade "nad on veel pikali voodis, et kas hakkame tulema kohe.." peale, need masendavad sõnad tulid emme suust ja kostusid kellegi kõrva telefoni taga järgmiseks kuulsin sõna "okei" ja lootsin mõttes, et see ruttu püsti kargamist ei tähenda. Kümne minuti jooksul ei tulnud kedagi ja otsustasin edasi magada, jeje. Uks läks kinni. JESSS!!(magada saab) Muidugi pole ju kõik hiilgav, ma tahtsin bussiga maale minna. See, kui me hommikuse bussiga ei lähe tähendab ainult seda, et peame kella kolme ajal vanaisaga minema..Muidugi ma nautisin oma pikka hommikut. Päev läks ruttu, varsti helistaski emme, et pange asjad kokku, ma viin  teid linna ja vanaisa võtab teid peale-maaaaaleee! No mida ?! Alles ma koperdasin voodist üles, ronisin vannituppa ja tulin märja ja puhtana tagasi. Okei, asjadkokkumaale. Saabusime tädi poole, kus oli vanaema ka. Sealt pidi meid vanaisa peale võtma. Ei läinud kaua, kuni emme ja tädi ära läksid ja me vanaemaga jäime. Vanaemal oli turule asja ja meie jäime kolmekesi(Otto, mina, tädipoeg Georg). See lausa haises kaklemise ja rahustava suhkruvee järele :D:D:D:D Loomulikult jõudsid poisid leida hea põhjuse kaklemiseks ja loomulikult sain mina neil oma"rahustava" suhkruveega mööda maja järgi joosta. Ma arvan et see võis olla koomiline vaatepilt. No muidugi ei jäänud vanaema turule elama ja varsti oli vaja minna. Teel maale sai meil nalja autoistme peale jäänud nätsupakiga. Toppisime suu nätsu täis ja hakkasime üksteise suud peksma et näts suust naljakalt välja lendaks :D Järgmine etapp oli maale jõudmine. Seda ma alustan ALATI sellega, et lähen vanavanaisa Puruvana juurde ja surun tal reipalt käppa ühe rõõmsa "Tere!"saatel.Kui ühel inimesel läheb rõõmuks nii vähe vaja, siis loomulikult ma pakun talle seda rõõmu:). Poisid koperdasid oma arvutitega üles ja hakkasid arvutis istuma. Mina aga, sellel ajal lugesin vanaema Õhtulehti. Siis oli aeg mõelda mida õhtuks süüa. Ilge klimbisupi isu oli. Ja muidugi täitus mu soov. Noja klimbisupi tegemine eeldab taignaga möksimist-selles olen ma käpp ;) Järgmiseks hakkasin ma klimpe kuuma piima sisse kukutama :) Ja saigi valmis-viis kausitäit sõin ära(maailmaime! tavaliselt ei suuda ma enda tehtud toitu poole vaadatagi). Õhtul lugesin veel veidi Videvikku ka ja magama. Nii- tänane päev. Algas hilise hommikusöögi ja jahtunud teega. Sellele järgnes kurkide võtmine ja siis- minu õudus- PUUDE RIITA PANEMINE. Loomulikult hakkasid poisid koeri lõbustama ja meie vanaemaga panime puid:D Aga ikkagi oli hea tunne, kui puud ära pandud olid- algas minu puhkus, mis eeldas seda et ka poisid tulid puhkama koertega mängimisest. Nemad läksid arvutisse. Mina. Ploomipuu alla :) Meil on see-aasta ilusad kollased ja suured ploomid, ainuke häda et nad ei taha alla tulla.  Aga pole midagi- ronida mulle meeldib :D Ploomidest ausaltöeldes paha olla, läksin ma õunaaeda, et veis hapukamat suutäit saada. Seal ma avatsasin,et meil on veel üks ülihea ploomipuu. Nüüd istun arvutis.
Tsauka, L.K